Teadlased prognoosivad lendoravate väljasuremist juba aastaks 2020
13.05.2016

Lendorav on orava sarnane, kuid pisut väiksem näriline, kes vajab ellujäämiseks vanu metsi. Euroopa Liidu riikidest on lendoravad jäänud elutsema vaid Soome ja Eesti metsadesse, mistõttu selle haruldase loomaliigi populatsiooni kaitsmine on tähtis kogu Euroopa fauna säilitamiseks. Peamiselt on lendorava levilaks Eestis Virumaa iidsed haavikud, mis on aga intensiivse metsaraie all kannatanud viimased paarkümmend aastat ning sellest tulenevalt on ka lendoravate püsielupaigad hävinemas. 

Exceli tabeli järgi juhitav Eesti metsanduspoliitika on viinud lendorava kohalikes metsades praktiliselt väljasuremiseni ning seni, kuni valitsuses ei võeta kuulda looduskaitsjate ega riigikontrolli soovitusi ajada keskkonnasõbralikumat poliitikat, tuleb astuda lendorava ja teiste liikide kaitseks välja kodanikel.

Eestis on lendorav I kategooria kaitsealune liik, mis tähendab et lendorav loetakse väljasuremisohus olevaks liigiks. Üheksakümnendate alguses ulatus lendoravate asustusala veel 3180 ruutkilomeetrini, praeguseks on see number kukkunud 550-le. Seega on kaitsealuse liigi eluruum kahekümne aastaga enam kui kaheksakümne protsendi ulatuses koomale tõmbunud. Spetsialistide sõnul ei jää sellise olukorra jätkudes meie metsadesse peagi enam ühtegi lendoravat.

Erinevatel hinnangutel on Eesti loodusesse elama jäänud mitte rohkem kui 200 lendoravat. Kui riik ei võta kohe tarvitusele kiireid meetmeid selle loomaliigi säilitamiseks, prognoositakse tema täielikku väljasuremist Eesti territooriumil 2020. aastaks. On omamoodi irooniline, et praegune metsanduse arengukava kehtib aastani 2020.

Ehkki metsanduse arengukavas toonitatakse looduse ja liikide hoidmise vajadust, seatakse majanduslikud huvid reaalsuses ökoloogilistest selgelt kõrgemale. Selline tendents kajastub juba planeeritud raiemahtude olulises suurendamises. Näib, et ministeeriumi tasandil pole lendorava ülikriitilist olukorda veel kuigivõrd teadvustatud.

Tundliku liigina on lendorav esimeste seas, kes Eesti metsadest kaob. Küll aga senise metsanduspoliitika jätkumisel lasub oht ka teistele ohustatud liikidele, kelle elupaigaks vanad metsad. Seega on lendorav justkui maskotiks kõigile neile liikidele, kes potentsiaalselt Eesti metsadest kaovad ning looduskaitse seisukohalt ääretult oluline.

MTÜ Noored Rohelised algatatud petitsioon lendorava ulatuslike kaitsemeetmete kasutusele võtmiseks kogus Rahvaalgatus.ee vahendusel 2054 allkirja, mis 21. aprillil Riigikogule üle anti. 3. mail võeti Riigikogus vastu otsus võtta kollektiivne pöördumine lendorava ja metsade kaitseks menetlusse ja edastada see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Allikad: muurileht.ee, sputnik-news.ee