Mida annab kiipimine ja miks on mõned omavalitsused muutnud selle kohustuslikuks?
14.07.2016

Eestis seitset  kodutute loomade varjupaika haldav Varjupaikade MTÜ on viimastel aastatel  pööranud suurt tähelepanu lemmikloomade kiipimisele, mis oluliselt kiirendab eksinud loomade kojujõudmist ning sellega hoiab kokku nii varjupaikade kui omavalitsuste kulusid, samuti eksinud looma omanike omi. 

Mida annab kiipimine ja miks on mõned omavalitsused muutnud selle kohustuslikuks?

Kiip on mikroskoopiline metallist seadeldis, mis süstitakse lemmikloomale naha alla, kokkuleppeliselt kaela vasakule küljele. Kiip kannab endas unikaalset 16-kohalist numbrikombinatsiooni, ning koos nõuetekohase üleriigilisse registrisse LLR kandmisega tagab looma omaniku kohese tuvastamise nii kõikides varjupaikades kui kliinikutes ööpäevaringselt. Kiibilugejad on ka mõningatel omavalitsustel ning paljudel loomadega tegelevatel MTÜ-del. Kliinikus jäetakse omanikule võimalus kiip ise registrisse kanda, mida tihti ei tehta ning selletõttu jäävad leidmata ka kiibitud loomade omanikud. 

Varjupaikade MTÜ on korraldanud koostöös kohalike omavalitsustega kiipimiskampaaniaid vabaõhuüritustena 2014. a kevadest. Meie poolt on telk, veterinaar ja tema abiline, transport ükskõik missugusesse linna või maakonda, ankeetide hilisem sissekandmine LLR-i. Ühe 2-tunnise kiipimisürituse käigus jõutakse kiipida kuni 100 looma.

Kiipimine on ühekordne kulu, mis aitab tulevikus kokku hoida eksinud loomade varjupaigakulusid. Lähemalt üleriigilisest lemmikloomaregistrist. Omavalitsuste kogemustest lemmikloomaregistriga.

Vaata Kihnus kiipimisest videot siin.