Kuidas kaitsta oma lemmikut puukide ja kirpude eest?
21.02.2017
Eestis leidub peamiselt kahte liiki puuke – võsapuuk ja laanepuuk. Eriti rohkelt on meil puuke suve esimesel poolel, kuid nad muutuvad aktiivseks juba siis, kui temperatuur küündib 6-7 kraadini. Eestis tegutsevad puugid seega soojemate talvede puhul praktiliselt aastaringselt. Kuna kõrge niiskustase suurendab puukide arvukust, on neid rohkem ka näiteks pärast vihmast suve.
Puukide meeliskohad uute peremeeste varitsemiseks on võsastikud ning kõrge heinaga metsaradade ääred, puuokste küljest nad kraesse ei karga. Puugid istuvad taimedel ning reageerivad liikumisele, varjudele, kehasoojusele ja väljahingatavale süsinikdioksiidile. Kui loom riivab taime, haaravad puugid väljasirutatud jalgadega karvastikust. Seejärel roomavad nad mööda looma ning otsivad õrnemat nahka, kuhu kinnituda, nagu kõrvad, kubemepiirkond, kaenlaalused jne.
Oma süljega kannavad puugid edasi mitmeid koertele ohtlikke haigusi – borrelioos, erlihhioos, babesioos, anaplasmoos, entsefaliit, jne. Sümptomid on sageli ebaspetsiifilised ning võivad esineda mitmete erinevate haiguste puhul. Koertel võib esineda vahelduv palavik, isutus ning loidus, lonkamine, liigeste valulikkus või turse, nõrkus. Hilisemates staadiumites võivad kahjustuda ka siseorganid (näiteks neerud, süda ja maks).
Kirpudest esineb Eestis kõige sagedamini kassi- ning koerakirpu, ent nimele vaatamata võivad nad leida ka peremehi teistest liikidest. Kirbud on olnud ka üheks katkuviiruse levitajaks. Küll aga ei ole nad võimelised nn võõra peremehe peal sigima.
Sarnaselt puukidele leiavad ka kirbud peremehe kehasoojuse, liikumise ning välja hingatud süsinikdioksiidi kaudu. Kirpude lapik keha aitab neil looma karvastikus hõlpsamalt ringi liikuda ning nende suured küünised takistavad mahakukkumist.
Kirbuhammustused põhjustavad tugevat sügelust, millele loomad reageerivad kratsimise ja nakitsemisega. See lõhub nahka ning võib omakorda tekitada näiteks mädast nahapõletikku. Tegemist on looma jaoks piinava haigusega, mis nõuab pikka ravi.
Lisaks on paljud koerad ja kassid kirpude sülje suhtes allergilised ning tugeva reaktsiooni tekkeks võib piisata ka ühest hammustusest. Esineb väga tugev sügelus ja karvakadu, kuna loomad kratsivad ennast väga intensiivselt. Raskematel juhtudel võivad loomad vajada hormoonravi.
Oluline on teada, et kirbud kannavad endas paelussi (koeraviik – Dipylidium caninum) vastseid, kes kanduvad üle ka inimestele! Kirbud on ka mitmete ohtlike bakteriaalsete ning viiruslike haiguste edasikandjateks, nagu näiteks tüüfus ja bartonelloos.
Parim kaitse puukide ja kirpude vastu on nende ennetamine! Kirbu-puugirohtu tuleks oma loomale järjepidevalt anda vähemalt märtsist novembrini ning vastavalt vajadusele aastaringselt. Valikus on erinevaid turjatilku, spreisid, kaelarihmu ning nüüd ka suukaudselt manustatavaid tablette. Turjatilgad sisaldavad kõige sagedamini fiproniili või permetriini ning annavad loomale kaitse neljaks nädalaks. Kaelarihmades on toimeaineks sageli deltametriin või imidaklopriid. Spreid sisaldavad näiteks fiproniili ja nende mõju kestab ligikaudu üks kuu.
Küsi loomaarstilt parimat pikaaegset ja ohutut kaitset oma lemmikule!
Katarina Krinka
www.koeratoit.ee
