Hätta sattunud koerale tuleb läheneda ettevaatlikult ja rahulikult.

Kuidas anda koerale esmast abi ja esmaabi?
22.04.2016

Õnnetus ei hüüa tulles, sellepärast peaks koeraomanik ennast kindlasti neljajalgsete kriisiolukordade ja nende lahendamisega kurssi viima. Mina osalesin aprilli alguses Maret Kärdi koolitusel „Koerte esmaabi ja õnnestustest hoidumine“ ning teen oma materjalide põhjal antud teemast põgusa ülevaate.

Mis on esmane ning mis esmaabi? Esmase abi mõte on osata reaalselt hinnata koera kahjustusi ja seisundit, teada vigastatud loomale omast käitumist ja organiseerida võimalusel veterinaarabi. Esmaabi eesmärk on looma vaevade leevendamine ja tema elutähtsate füsioloogiliste talitluste alalhoidmine. 

Igasuguste hädaolukordade puhul on aeg kriitilise tähtsusega ja loomulikult tuleks teha kõik, et 
hättasattunut võimalikult kiiresti aidata. Ellujäämine võib tihtipeale sõltuda esimese kõrvalseisja reageerimiskiirusest. Ning isegi kui ei osata esmaabi anda, peab kellegi teise appi kutsuma.

Esmaabi põhireeglid
  •  Jää rahulikuks ja tegutse plaanipäraselt
  • Taga enda ja juuresolijate turvalisus
  • Taga hädasolija adekvaatne hindamine
  • Väldi abi andmisega suurema kahju tekitamist
  • Esmalt hooli endast, siis asu abi osutama ja seejärel kutsu abijõude

Igal loomasõbral võiksid olla oma mobiilis või märkmikus kirjas mõned olulised numbrid. 

- Üldine hädaabi 112 (võib helistada ükskõik mis hädaga)
- Mürgistusliin 16662 (info mürgistusjuhtumi korral)
- Keskkonnainspektsioon 1313 (helistada kui metsloom on kuskil keskkonnas hädas)
- Eesti Loomakaitse Selts 5267117
- Maakonna veterinaarkeskus, Harjumaa nr on 658 0420
- 24 h loomaarst, Tallinnas on nt Loomade Kiirabi Kliinik 502 3191
- Lähim loomade varjupaik, Tallinnas on Loomade hoiupaik 631 4747
- Minu loomaarst ...
- Koera kasvataja ...
- Ürituse korraldustoimkond ...

Kui koeraga on midagi juhtunud, olgu see teie oma või võõras, siis oluline on läheneda talle ettevaatlikult ja rääkida temaga rahulikult, kuna ta võib reageerida ettearvamatult. Turvalisuse huvides tuleks siduda koera koon paelaga kinni, et vältida hammustada saamist. Viivitamatult reageerimist vajavaks olukorraks on näiteks see, kui koeral on igemed valkjad ja kahvatud – tegemist võib olla seisemise verejooksuga. Kutsuge viivitamatult abi ja tegutsege vastavalt asjatundja juhtistele. Šokis olev koer tuleks asetada lamama, võimalusel panna talle tekk peale ja talle sooja teha. 

Õnnetusjuhtumite ennetamine

Koeraga õues käies peab ta alati nähtav olema. Selleks võib kasutada helkurvesti, -põlle, helkuriga jalutusrihma, plinkivat rihma vms. Jalgrattaga sõites jätke aga meelde, et koer olgu paremal pool ehk tee servas mururibal. 

Ka autoga sõites on oluline tagada koera turvalisus. Sõidu ajal peab olema koer fikseeritud justnagu 
inimene. Selleks on olemas traksid ja turvarihmad, koera võib kinnitada ka rihmaga pagasniku külge või panna ta boksi ja selle omakorda istme külge kinnitada. 

Mida teha, kui koer kaob ära? Esimese asjana võiks naabreid teavitada, siis politseid, loomaarste, varjupaika ning siis panna kuulutus sotsiaalmeediasse. Kui koer leitud, tuleks viimased aga kindlasti maha võtta ja teada anda, et koer on leitud. Igaks juhuks võiks koerale rihma külge riputada kapslikese, kuhu sisse saab oma telefoninumbriga paberi panna.

Samuti on tänapäeval olemas 
moodsad jälitusseadmega kaelarihmad. Seega, kelle koer kipub hulkuma minema, võiks selle peale mõelda. Iga koerasõber võiks teada ka seda, et peremeheta ringiliikuv koer tuleb tegelikult kinni võtta ning siis politseid ja varjupaika teavitada. Kui külas aga kogu aeg mingi koer ringi jookseb, siis tasub kas sotsiaalmeedias inimesi teavitada või omanikule öelda, et tema koer on jälle jooksus. 

Jätkub...

Loo kirjutas OÜ Maxi&Pipa  asutaja Piret Parik.