6 levinud müüti koera kasvatamisest, millesse mitte uskuda
10.06.2016

Unusta "karjajuhi" staatus ja hirm, et liigselt maiustusi muudab koera ärahellitatud igaveseks kutsikaks. Aegunud koerte kasvatusmeetoditesse uskumine ja nende pidev rakendamine võib teha karuteene nii sulle kui ka koerale ja viia harmoonilisest mõistmisest hoopis stressi ja ärevuseni. Ameerika tuntud positiivsete meetoditega koerte koolitaja Zak George lükkab ümber mõned levinud müüdid, millesse uskumine tuleks koheselt lõpetada. 

Müüt: Koerad on kodustatud hundid, seega omanik peaks kehtestama ennast karjajuhina

Tegelikkus: 
Koerad ei ole hundid vaid unikaalsed loomad, kellel on tugev eelsoodumus luua inimesega eriline kontakt ja õppida inimestelt väga arenenud kontseptsioone. Tõenäoliselt on esimesed koerad koduseks pidamiseks aretatud juba vähemalt 15 000 aastat tagasi, eesmärgiks inimesega koos elada, pakkuda seltsi ja täita erinevaid ülesandeid nagu jahi pidamine, karjatamine või võõra saabumise eest hoiatamine. Inimmõju ignoreerimine meie poolt kodustatud koertele tähendab ühtlasi mõistmatust, miks tänapäeva koerad üldse eksisteerivad. Siiski eiravad veel mitmed koerte koolitajad seda keskset punkti kasutades meetodeid, mis kahjustavad koerte potentsiaali ja intelligentsust. Sellised koolitajad tuginevad oma filosoofias samuti arhailisele arusaamale hundi käitumisest, kuid ka laiemalt huntide käitumist uurivad teadlased on kahtluse alla seadnud needsamad arusaamad. 

Näiteks lükkab tuntud huntide ekspert L. David Mech ümber "alfa" mõiste senise definitsiooni hundikarjas. Kui hundid on juhuslikult paigutatud kokku vangistusse või suletud süsteemi, toimub tõesti võitlus ressursside eest; kuid see juhtub vaid siis kui loomad on ebaloomulikus keskkonnas. "Hundid metsikus looduses - hundid, kellest meie koerad põlvnevad - saavad karjapositsioonis tõusta pelgalt küpsesse ikka jõudmisega, paaritudes ja saades järglasi," ütleb Mech. "Tegelikult on juhiroll lihtsalt vanemaks olemise roll. Hundikari on perekondlik sotsiaalne struktuur, mis sarnaneb paljuski inimeste perekondadele."

Seega iga koolitusviis, mis põhineb "karjajuhi" või "alfa" staatuse saavutamisele selle asemel, et olla oma koerale armastav vanem, on fundamentaalselt vigane juba esimesest hetkest.

Müüt: Ainus viis koera sõna kuulama panna on tema üle domineerida

Tegelikkus: 
Koera õpetamine peab toimuma läbi kommunikatsiooni, mitte tema üle domineerides. Koera treenimise eesmärgiks ei peaks olema panna koer midagi tegema sundides teda alistuma, vaid panna koer käsklust täitma tema puhtast rõõmust ja soovist teha sinuga koostööd. Püüdes koera üle domineerida tema peale karjudes, "alfa rollis" vastu selga lüües või kasutades kaelarihmasid, mis on disainitud koerale ebamugavuse või valu tekitamiseks, pidurdab see suuresti nii sinu ja koera usaldusliku suhte tekkimist kui ka kogu treenimise protsessi ennast. Sellised treeningviisid keskenduvad sellele, mida koer ei tohi teha selle asemel, et koerale õpetada mida ta peaks tegema. Need taktikad võivad isegi kahjustada su koera usaldust. Lisaks sellele võib taoliste meetodite pidev rakendamine viia koera sellisesse punkti, kus enam ilma ahistavate rihmade ja jõuliste karistusteta ta enam käituda ei oskagi.

Samal ajal töötab positiivsete koolitusmeetodite kasutamine iga koera puhul. Uuringud on näidanud, et ka agressiivsete koerte puhul on jõuliste karistusmeetodite kasutamine vaid agressiooni süvendavaks faktoriks. Journal of Applied Animal Behavior ajakirja poolt läbiviidud uuring näitas, et selliste alistavate ja vastasseisu loovate meetodite kasutamine nagu koera poomine, hirmutamine, maha surumine ja pingsalt silma jõllitamine viib sageli agressiivse vastureaktsioonini koera poolt. "Kui sa kasutad vastasseisu loovaid meetodeid, oled sa koera jaoks ähvardus ja tõstad koera motivatsiooni kasutada sinu vastu samuti agressiivset käitumist," selgitab Meghan Herron, Ohio Ülikooli veterinaarmeditsiini käitumiskliiniku direktor. "See on nagu tulega mängimine."

Müüt: Kui juba ühe korra maiuseid kasutad, ei kuula koer sind ilma nendeta enam kunagi

Tegelikkus: Su koer õpib sind kuulama ka ilma maiusteta, kuid selleks läheb kauem aega, kui sa esialgu intuitiivselt eeldad - võimalik, et isegi kuni kuus kuud peale seda kui ta mõne kombe ära õpib. Siiski, kehtib see oskuse kohta, mida koer läbi ja lõhki ja igas olukorras oskab ja teeb. Et selleni jõuda, vajab koer mitmeid ja mitmeid kordusi ja harjutamist erinevates situatsioonides ja keskkondades. Näiteks su koer oskab istuda, kui te olete kodus ja on nõus seda tegema ka ilma maiuseta, kuid niipea kui te olete pargis teiste inimeste või koertega ta seda enam ei tee - selle põhjuseks on see, et koerad ei oska hästi üldistada. Et aidata oma koeral trikk või oskus paremini kinnistuda, vaheta tihti keskkondi kus sa seda teed ja teisi muutujaid. Alguses võib juhtuda, et sa pead igas uues keskkonnas alustama triki õpetamist täiesti algusest, kuid konstantne töö ja harjutamine viib õige tulemuseni. 

Kui sulle tundub, et koer on saanud oskuse täielikult selgeks, ära jäta kohe maiustega premeerimist - selle asemel järgi vahelduva süvendamise põhimõtet. Koerad saavad väga hästi aru, kui neid juhuslikult premeerida. Näiteks anna koerale maiust ühe korra kui ta triki ära teeb, järgmised kaks korda jäta vahele ja seejärel premeeri maiusega kolm korda järjest. Lõpuks üldistab koer enda jaoks soovi teha trikk ära ka ilma maiuseta.

Müüt: Koerad ei saa paljust aru, seega suhtle temaga väga piiratud terminite abil

Tegelikkus: Enamik koerte koolitajaid soovitab sul koeraga suheldes kasutada võimalikult vähe erinevaid sõnu ja limiteerida käsklused ühe sõna peale korraga. Sellel uskumusel on kehtivust loomulikult siis, kui alustada koera treenimist tutvustades talle uhiuut kontseptsiooni nagu "istu", kuid midagi ei ole vale selles, kui pärast paarinädalast põhiliste käskluste treeningut laiendada oma sõnavara koeraga suheldes. Loomulikult võid kasutada ka ühesõnalisi käsklusi, kuid lisades käsklusele lisasõnu nagu "istu, palun" või "võta istet", laiendab see koera sõnavara. Uuringud on näidanud, et koerad on võimelised ära tundma väga palju erinevaid sõnu ning koerte sõnavara on võrreldud isegi väikelapse omaga. Keskmine koer suudab ära õppida 165 sõna, intelligentsemad lausa 250 sõna või isegi rohkem. Näiteks oskab rekordiomanik border collie Chaser ära tunda üle 1000 erineva sõna. 

Seega õpeta oma koerale sõnu nagu väiksele lapsele - sa ei pea koeraga suheldes oma rääkimist palju lihtsustama. Räägi koeraga loomulikul viisil ja võid imestada, kui palju su koer tegelikult sind mõistab.

Müüt: Vanale koerale uusi trikke ei õpeta

Tegelikkus: 1534. aastal inglase John Fitzherberti poolt kirja pandud ütlus on levinud ka tänapäeval. Klišeedel on tihti tõepõhi taga, kuid mitte selle ütluse puhul. Koertele meeldib uusi trikke õppida igas vanuses ja et hoida koera mõistus tervena, peaksid talle uusi väljakutseid esitama kogu tema eluaja jooksul. Stimuleerides koera mentaalsust, aitad koeral jääda elujõuliseks, arukaks ja seeläbi ka õnnelikuks kõrge vanaduseni.

Müüt: Koerale saab õpetada vaid ühe triki korraga

Tegelikkus: Koerad on märkimisväärselt intelligentsed. Nagu inimesedki, suudavad ka koerad töödelda mitut kontseptsiooni üheaegselt. Loomulikult ära eelda oma koerast, et ta suudab ühe päevaga täiuslikult selgeks õppida 10 trikki. Mitme erineva kontseptsiooni üheaegse mõistmise ja koera segadusse ajamise vahel on õhkõrn piir. Sinu ülesanne on see piir oma koera puhul ära tunda, kuid rusikareegli järgi suudab koer tegeleda korraga kahe kuni nelja lihtsa ülesandega. Oluline on, et sa ei arvaks et enne järgmise ülesande juurde minemist tuleb esimene täiuslikult selgeks saada. Koerad soovivad inimestega koostööd teha ja mitmete uute asjade korraga õppimine aitab koera intelligentsuse kasvatamisele ainult kaasa.

Allikas: Reader's digest