Kas sinu pere ja kodu on looma võtmiseks valmis?
20.03.2018
Tee kindlaks võimalikud allergiajuhtumid perekonnas ja tee otsus ühe või teise loomaliigi või -tõu kasuks sellest lähtuvalt. Kahjuks on väga palju loomi, kes on sunnitud endale uue kodu leidma mõne pereliikme ootamatult vallapääsenud allergiahoogude tõttu.
Mõtle hoolega läbi, kas lemmik mahub sinu tulevikuplaanidesse, et pikk reis, kolimine või muu elumuutus lemmikule saatuslikuks ei saaks. Ka kallimaga kokku kolimine või lapse saamine on lemmiku heale käpakäigule riskantne kui uutel pereliikmetel tekib looma vastu allergia või ei sobi nad omavahel mõnel muul põhjusel kokku.
Hinda kriitiliselt oma kodu: kas lemmikloomal oleks seal mugav ja turvaline elada, kas suudaksid seal tagada loomale täisväärtuslikuks eluks vajalikud liigiomased elutingimused ning kas omaniku- ja ühistupoolne luba sinu elamispinnal looma pidamiseks on olemas. Kui elad üüripinnal, küsi kindlasti pinna omanikult luba.
Kui su peres on lapsed, mõtle läbi, kas sul on aega ja püsivust oma lastele õpetada, kuidas loomaga tuleb käituda arvestades tema liigiomaseid käitumisharjumusi ning kuidas tema eest hoolitseda. Lapsele tuleb selgitada, et loom ei ole mänguasi ja tunneb samamoodi valu nagu inimene. Lapsevanematel tuleb hoolikalt jälgida, et lapsed ei teeks loomale haiget (kõrvast ja sabast sikutamine, selga istumine jne võivad olla lemmikloomale valusad ja ohtlikud). Samuti ei soovitata lastel puudutada esemeid, mida loom peab enda omaks (söögi- ja joogikausid, mänguasjad, ase jne).
Koera juuresolekul ei ole soovitatav joosta, kisada, karjuda ja kätega vehkida. Lastega peredes, kus lemmikuks on koer, on koerte rünnakud kõige sagedasemad õnnetusjuhtumid. Põhjuseid on mitmeid, kuid kõige sagedamini tuuakse välja asjaolu, et lapsevanemad ei ole kehtestanud rangeid lemmikutega käitumise reegleid.
Arvesta ka sellega, kas sinu peres elavad teised lemmikloomad sobiksid uue lemmikuga kokku elama. Lisaks kontrolli üle, kas sinu teistel loomadel on tehtud ja veel kehtivad vaktsiinid. Kõik loomad ei pruugi olla esimesest hetkest omavahel sõbrad ja võib tekkida vajadus neid mõnda aega üksteisest lahus hoida. Mõned harjuvad uustulnukaga nädala või paariga, teistel läheb selleks kuu või kauemgi. Loomade omavaheline harjutamine nõuab püsivust, kuid on üldiselt tulemuslik. Nõu tasub küsida loomakliinikutest või loomade käitumisspetsialistidelt, kes oskavad soovitada erinevaid võtteid ja vahendeid, et loomad omavahel läbi saama hakkaks.
Vaata kriitiliselt üle oma rahalised võimalused ja hinda, kas looma eest hoolitsemiseks on ikka piisavalt vahendeid. Olenevalt lemmikloomast võib juba tema varustus ja toit olla väga kulukad, kuid kui loom peaks haigestuma või viga saama, tuleb arvestada kohati ka tuhandetesse eurodesse küündivate raviarvetega. Kindlasti peaks kassi ja koera puhul kaaluma ka looma kindlustamist, et ettenägematute ravikulude katmine oleks lihtsam ning loom ei peaks rahapuuduse tõttu kannatama. Loomale ravi mitte võimaldamine on seadusega keelatud ning karistatav.
Arvesta sellega, et oma looma eest tuleb hoolitseda kogu tema elu jooksul. Näiteks kassi keskmine eluiga on 17 ning koeral 12 aastat. Koera eluiga sõltub ka tema tõust ja suurusest. Kilpkonnade eluiga võib liigist olenevalt ulatuda ka 50, 80 või koguni 150 aastani. Kas sa oled valmis nii pikaks ajaks võtma vastutuse ühe elu eest ja oled kindel, et kui sina seda vastutust ei kanna, siis on keegi teine sinu peres valmis seda tegema? Hoolitse selle eest, et sinu äraolekul on keegi, kes sinu looma järele vaatab ja tema eest hoolitseb. Abiliste puudumisel kasuta tasulise loomahotelli või -hoidja teenust.
ALLIKAS: https://loomakaitse.ee/perejakodu/
