Lamekoonulised tõud: suur sõbralikkus, kuid märkimisväärne tervisemure
Prantsuse buldogid, inglise buldogid ja mopsid on oma väikse kasvu ning väiksema liikumisvajaduse tõttu linnainimeste seas ülimalt populaarsed. VetCompassi uuringuprogrammi raames kogutud andmed näitavad aga, et lühike kolju ehk brahhiütsefaalia toob kaasa tõsiseid terviseprobleeme, millega algaja koeraomanik ei oska tihtipeale arvestada.
Lamekoonulistel koertel esineb kordades sagedamini hingamisteede ahenemise sündroomi, silmapõletikke, nahavoldipõletikke ning sünnitusraskusi. Teadlased toovad välja kurva suundumuse, kus omanikud tõlgendavad koera püsivat norskamist või ähkimist armsa tõuomadusena, kuigi tegelikkuses on tegemist piinava ja kroonilise hapnikupuudusega.
Retriiverid ja töökoerad: suurepärased kaaslased, kes nõuavad suuremat panust
Kuldsetel retriiveritel ja labradoridel on teenitult sõbraliku ning lepliku perekoera maine. Teadusandmed kinnitavad nende koerte head kohanemisvõimet ja stabiilset närvisüsteemi, kuid toovad paralleelselt välja kaks peamist murekohta: suurt kalduvust ülekaalulisusele ning luustiku vaevusi, eelkõige puusa- ja küünarliigese düsplaasiat.
Lisaliikumist ja vaimset koormust vajavate tööliini koerte, nagu näiteks austraalia lambakoerte või border collie'de võtmine puhtalt korterilemmikuks viib uuringute kohaselt tihti käitumisprobleemideni. Ilma piisava vaimse stimulatsiooni ja füüsilise tegevuseta muutuvad aktiivsed tõud ärevaks, hakates ilmutama destruktiivset käitumist või süvenevat eraldumisärevust.
Kuidas teadlikult tõugu valida?
Teadlased rõhutavad, et täiuslikku ja täielikult riskivaba koeratõugu ei ole olemas, sest igal tõul on nõrgad tervislikud kohad. Seetõttu soovitavad teadlased enne lõpliku otsuse tegemist viia end kurssi valitud tõule omaste sagedasemate haigustega, milleks võivad olla näiteks tihedad kõrvapõletikud lopsakate kõrvadega tõugudel või pärilikud südamehaigused kääbustõugudel.
Samuti on äärmiselt oluline küsida kasvatajalt vanemate ametlikke terviseuuringute tulemusi, eelkõige puusa-, küünar- ja silmauuringute ning geenitestide kohta. Viimaks peaks otsuseni jõudmiseks andma omaenda igapäevasele elustiilile ammendav hinnang, et valida koer, kelle liikumisvajadus, koolitatavus ja võimalikud veterinaarkulud vastavad omaniku tegelikele võimalustele.
Kontrollküsimused kasvatajale enne ostuotsuse tegemist
Veterinaarid ja teadlased soovitavad kutsikaostjal mitte piirduda üksnes kasvataja suulise kinnitusega, vaid küsida näha mõlema vanema ametlikke terviseuuringute teste ja sertifikaate. Vastutustundlik kasvataja teeb oma koertele Eesti Kennelliidu või rahvusvaheliste nõuete kohased puusa- ja küünarliigese uuringud ning silmakontrolli, mida saab tõendada veterinaari allkirjastatud dokumentidega.
Lisaks tasub uurida pärilike geenitestide tulemusi, mis näitavad, ega vanemad pole antud tõule omaste mutatsioonide kandjad. Kasvatajalt tuleks kindlasti uurida ka vanemate ja vanavanemate eluea ning põetud krooniliste haiguste kohta, sest pikalt elanud ja tervena püsinud esivanemad annavad parima indikaatori tulevase kutsika tugevast tervisest.
Allikatest
Artikkel toetub Suurbritannia Kuningliku Veterinaarkolledži (Royal Veterinary College) VetCompass uuringuprogrammi andmetele ning teadusajakirjades PLOS ONE ja Epidemiology and Health avaldatud teadustöödele.
