Kogu protsessi aluseks on selge päevarütmi ja rutiini loomine. Kutsikate põis on väga väike ning nad ei suuda oma häda pikalt tagasi hoida. Tavaliselt suudab kutsikas oma põit hoida ligikaudu nii mitu tundi, kui mitu kuud ta vana on, mis tähendab, et kahekuune kutsikas vajab väljaskäimist iga kahe tunni tagant. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kriitilistele hetkedele ning viia kutsikas välja kohe pärast ärkamist, lühikest aega pärast söömist või joomist, peale aktiivset mänguaega ning vahetult enne magamaminekut.
Sama oluline on õppida märkama signaale, mis viitavad kutsika vajadusele häda teha. Tüüpilisteks märkideks on põrandal nuuskimine ja ringi käimine, ärev või rahutu käitumine, uste poole liikumine, vingumine ning mängu äkiline katkestamine. Kui märkad mõnda neist käitumismustritest, tuleb kutsikas viivitamatult selleks ettenähtud kohta viia.
Kiitmine, õnnetustega toimetulek ja abivahendid
Kutsika õpetamisel on kõige tõhusamaks vahendiks positiivne kinnistamine. Kui kutsikas teeb oma häda õigesse kohta, tuleb teda koheselt ülevoolavalt kiita, kasutades selleks maiust, pai või rõõmsat hääletooni. Oluline on kiita täpselt sel hetkel, kui ta on tegevuse lõpetanud, sest nii mõistab koer seost oma teo ja preemia vahel.
Õnnetusi juhtub iga kutsikaga ja see on loomulik osa õppeprotsessist. Kui avastad kodust loigu või hunniku, tuleb säilitada rahu, sest karistamine ega hääle tõstmine ei aita kutsikal käitumist mõista. Tagantjärele karistamine tekitab koeras vaid hirmu ja segadust ning ta võib hakata oma hädasid omaniku eest mööbli taha varjama. Õnnetuskoht tuleb puhastada põhjalikult spetsiaalse ensümaatilise puhastusvahendiga, mis eemaldab lõhna täielikult, sest tavalised kodukeemia vahendid võivad jätta koera jaoks märgatava lõhnamärgi, mis meelitab teda samasse kohta tagasi. Kui tabad kutsika teolt, katkesta ta rahulikult ning vii ta koheselt õigele kohale. Kui ta seejärel lõpetab oma häda õues, tuleb teda kindlasti kiita.
Abivahendina saab kasutada ka koerapuuri või piiratud ala, sest koerad on loomult puhtad loomad ega soovi oma magamiskohta määrida. Puur peab olema kutsikale turvaline ning meeldiv koht, mitte kunagi karistusala, ja see peab olema paraja suurusega, et koer saaks seal mugavalt seista, ringi keerata ja pikali heita. Järjepideva rutiini, kannatlikkuse ning positiivse juhendamisega kujuneb kutsikal kiiresti harjumus teha oma hädad õue ning kodukoolituse etapp möödub sujuvalt.
Autorist
Artikkel on refereeritud Good Dogi standardite ja teadustöö juhi dr Mikel Maria Delgado kirjutatud materjalidest. Dr Delgado on kaitsnud doktorikraadi loomade käitumise ja tunnetuse alal California Berkeley Ülikooli psühholoogia osakonnas ning töötanud järeldoktorantuuris UC Davise veterinaarmeditsiini koolis. Lisaks on tal sertifitseeritud rakendusliku loomakäitumise spetsialisti kutse ning enam kui 20 aastat kogemust lemmikloomadega töötamisel.
