Teadlased astusid olulise sammu allergiavabade kasside loomise suunas

Teadlastel on õnnestunud "geenikääride" abil eemaldada kasside geenidest peamine allergiat tekitav valk, mis annab allergikutele lootust tulevikus ilma aevastamata kassi pidada.
Teadlased astusid olulise sammu allergiavabade kasside loomise suunas
Sam Lion
Loom24
Loom24
autor: Grete Isabel Huik
24.08.2026

Aevastamist ei põhjusta karvad, vaid süljes leiduv valk

Pikalt on arvatud, et allergiat tekitavad eelkõige kassi karvad, kuid tegelikult on peamine süüdlane hoopis valk nimega Fel d 1. Seda valku eritavad kassi süljenäärmed ja rasunäärmed. Kui kass end lakkudes puhastab, kandub valk karvakattele, kuivab ning levib pisikeste osakestena õhku, jäädes isegi kuudeks mööblile ja riietele püsima. Ligi 90 protsenti inimeste kassiallergiatest on tingitud just sellest ühest konkreetsest valgust.

Uurijad võrdlesid 50 kodukassi genoomi kaheksast erinevast metsikust kassiliigist pärit geeniandmetega. Selgus, et Fel d 1 valgu tekkimise eest vastutavad geenid CH1 ja CH2 erinevad liigiti märgatavalt. Kuna see valk on evolutsiooni käigus nii palju muutunud ning selle puudumine ei takista mõnedel liikidel nende ellujäämist, jõudsid teadlased järeldusele, et Fel d 1 ei ole kassi eluliste funktsioonide jaoks hädavajalik. See teadmine andis rohelise tule geenide vaigistamiseks looma tervisega riskimata.

Katsed laborilaual ja tulevikuperspektiivid

InBio labori teadlased kasutasid CRISPR-Cas9 tehnoloogiat ehk niinimetatud geenikääre, et lõigata kassirakkude DNA-st välja just need järjestused, mis vastutavad Fel d 1 tootmise eest. Katsed näitasid, et geenitöötlus toimis efektiivselt ning muudetud rakud ei eritanud enam allergiaomadustega valku, samal ajal kui rakkude tavapärane areng ja elujõulisus säilisid täielikult.

Tegemist on põhimõttelise muutusega allergia ravis. Seni turul olevad eritoidud või süstid suudavad allergeeni taset organismis vaid ajutiselt vähendada, kuid geenitöötlus võimaldab ellu kutsuda kassipojad, kes on sünnist saati ja kogu eluea jooksul allergiavabad. Enne, kui tehnoloogiat saab elavatel loomadel rakendada, seisavad teadlastel ees täiendavad ohutusuuringud, kuid esmased tulemused annavad kindlustunde, et turvaline ja toimiv lahendus on käeulatuses.

Allikast

Artikkel on refereeritud teadusülevaadete põhjal, mis toetuvad biotehnoloogiaettevõtte InBio ning teadusajakirjades The CRISPR Journal ja PASC Nexus avaldatud uuringute andmetel.

Sulle võib ka meeldida

Kilpkonnade erakordne eluiga nõuab aastakümnetepikkust pühendumist
Loom24

Kilpkonnade erakordne eluiga nõuab aastakümnetepikkust pühendumist

Erinevalt enamikest lemmikloomadest võivad nõuetekohaselt peetavad kilpkonnad elada inimese elueaga võrreldavaks või sellest kauemgi, mis teeb neist mitme põlvkonna pikkuse vastutuse. Kilpkonnade aeglane ainevahetus ja ainulaadne anatoomia võimaldavad neil väga kõrge eani elada, kuid samad omadused muudavad nad keskkonnatingimuste suhtes väga haavatavaks.
07.10.2026
Akvaariumi bioloogiline sissetöötamine eeldab enne kalade lisamist lämmastikuringe täielikku käivitumist
Loom24

Akvaariumi bioloogiline sissetöötamine eeldab enne kalade lisamist lämmastikuringe täielikku käivitumist

Uue akvaariumi ökosüsteemis puuduvad alguses orgaanilisi jäätmeid lagundavad kasulikud bakterid, mistõttu tekitab kalade enneaegne asustamine eluohtliku ammoniaagipuhangu. Sissetöötamise käigus kasvatatakse filtrisse ja põhjapinnasesse mikrofloora, mis muundab mürgised eritusained kaladele ohututeks ühenditeks.
05.10.2026
Koera maiuste osakaal võiks moodustada maksimaalselt kümnendiku päevasest toidunormist
Loom24

Koera maiuste osakaal võiks moodustada maksimaalselt kümnendiku päevasest toidunormist

Koera premeerimine on omanikule loomulik viis hoolivuse väljendamiseks, kuid valesti valitud või liigsed vahepalad kiirendavad koerte rasvumist ja tekitavad tervisemuresid. Lemmiku vormi hoidmiseks tuleb maiustuste kogused hoida kontrolli all ning eelistada ohutuid toiduaineid.
02.10.2026
Koos elavad küülikud ehk konfliktide ennetamine ja suhete taastamine
Loom24

Koos elavad küülikud ehk konfliktide ennetamine ja suhete taastamine

Looduses elavad küülikud kolooniates, millest tingituna on ka koduküülikud oma olemuselt väga sotsiaalsed loomad. Lemmikloomade heaolu organisatsioonid ja loomaarstid ütlevad oma kokkuvõtetes, et võrreldes üksinda peetava küülikuga on liigikaaslasega koos elaval küülikul oluliselt madalam stressitase. Sellest hoolimata ei saa kahte küülikut lihtsalt ühte ruumi või puuri kokku panna, sest valesti korraldatud tutvumine võib raskete tülide ja püsivate vigastusteni viia.
30.09.2026
Enamikke koerte nakkushaigusi ja parasiite on võimalik ennetada
Loom24

Enamikke koerte nakkushaigusi ja parasiite on võimalik ennetada

Iga loomaomanik soovib oma lemmikule pikka ja muretut elu, kuid looduses levivad viirused, bakterid ja parasiidid võivad selle ohtu seada. Väikeloomaarstide ülemaailmne assotsiatsioon (WSAVA) ning Euroopa lemmikloomaparasiitide tõrje komitee (ESCCAP) tõdevad oma juhistes, et tõhus tervisekaitse nõuab kahte erinevat lähenemist: teatud raskete nakkuste puhul pakub usaldusväärset kaitset vaktsineerimine, teisalt tugineb paljude parasiitide vältimine regulaarsele ravimipõhisele tõrjele.
28.09.2026
Toakass õues: kuidas pakkuda toakeskkonnale turvalist vaheldust?
Loom24

Toakass õues: kuidas pakkuda toakeskkonnale turvalist vaheldust?

Otsus hoida kassi vaid siseruumides tehakse tavaliselt soovist kaitsta teda õnnetuste, nakkushaiguste ja muude välisohtude eest. Cornelli Ülikooli kasside tervise keskuse teadlased aga nendivad, et täielikult vaheldusetu tubane eluviis tekitab lemmikus kergesti kroonilist igavust. Vaimse ja füüsilise stimulatsiooni puudumine viib ajapikku rasvumise, kuseteede haiguste ning valedesse kohtadesse pissimise või mööbli kraapimiseni.
24.09.2026
Koera hoidmine koduaias ehk miks tekitavad valul põhinevad piirded uusi käitumisprobleeme
Loom24

Koera hoidmine koduaias ehk miks tekitavad valul põhinevad piirded uusi käitumisprobleeme

Eestis ja mujal maailmas püütakse sageli koera enda krundi piirides hoida raadiopiirete või sähvatusrihmadega. Lincolni Ülikooli teadlaste uuringud aga hoiatavad, et valul või ehmatusel põhinevad abivahendid tekitavad kiire tulemuse asemel loomas hoopis ärevust ning uusi käitumisprobleeme.
24.09.2026
Kuidas lemmikloomale uut neljajalgset pereliiget tutvustada?
Loom24

Kuidas lemmikloomale uut neljajalgset pereliiget tutvustada?

Kui majapidamisse saabub uus lemmik, tekib olemasoleval loomal paratamatult mure oma territooriumi ja turvalisuse pärast. Lincolni ja Bristoli ülikoolide käitumisbioloogid rõhutavad, et koera ja kassi liitmine nõuab omanikult eelkõige kannatlikkust. Õigesti üles ehitatud ja rahulik tutvustamisprotsess aitab aga vältida paanikat ning loob eeldused kestvaks ja rahulikus õhkkonnas kooseluks.
22.09.2026
Küülikute varjatud valu ehk kuidas tervisemuresid varakult märgata
Loom24

Küülikute varjatud valu ehk kuidas tervisemuresid varakult märgata

Berni Ülikooli ja Newcastle'i Ülikooli loomade heaolu teadlased selgitavad, et saakloomadena on küülikud evolutsiooniliselt kohandunud oma valu ja haigustunnuseid viimase võimaluseni varjama. Looduses on nähtavalt nõrk või haige küülik kiskjale kerge saak, mistõttu näitab ka koduküülik terviseprobleeme välja alles siis, kui haigus on juba tõsiselt süvenenud.
20.09.2026
Kuidas valida koerale trakse?
Loom24

Kuidas valida koerale trakse?

Viini Veterinaarmeditsiini Ülikooli ning Nottingham Trenti Ülikooli biomehaanikateadlased selgitavad, et koera trakside kuju ja lõige mõjutavad otseselt looma sammupikkust, liigeste tervist ning koormust selgroole, mistõttu ei ole trakside valik pelgalt välimuse ega omaniku mugavuse küsimus.
19.09.2026
Kas eelistada kuivtoitu või toortoitu?
Loom24

Kas eelistada kuivtoitu või toortoitu?

Helsingi ja California Ülikooli veterinaartoitumise teadlased selgitavad, et lemmiklooma toiduvalik mõjutab otseselt tema soolestiku mikrobioomi, nahatervist ning immuunsüsteemi, kuid mõlemal populaarsel toitmisviisil on oma selged eelised ja riskid.
15.09.2026
Varjatud pinged samas kodus ehk kuidas kassid ühise ruumi jagamisel omavahel läbi saavad
Loom24

Varjatud pinged samas kodus ehk kuidas kassid ühise ruumi jagamisel omavahel läbi saavad

Kopenhaageni ja Bristoli ülikoolide loomakäitumise teadlased selgitavad, et kassid ei ole loodud elama tihedas karjas, mistõttu tekivad mitme kassiga majapidamistes sageli varjatud pinged, mida omanik ei pruugi esmapilgul märgatagi.
11.09.2026
Miks kontide närimisest lemmiku suutervise hoidmiseks ei piisa?
Loom24

Miks kontide närimisest lemmiku suutervise hoidmiseks ei piisa?

Pennsylvania Ülikooli veterinaarmeditsiini ülikooli ja VetCompassi uuringud hoiatavad, et üle 80 protsenti kolmeaastastest ja vanematest koertest ning kassidest kannatab periodondi ehk hambaümbrise kudedepõletiku all, mis levib ravi puudumisel vereringe kaudu teistesse organitesse.
08.09.2026
Üksindus on terviserisk: merisigade ja teiste väikeloomade sotsiaalsed vajadused
Loom24

Üksindus on terviserisk: merisigade ja teiste väikeloomade sotsiaalsed vajadused

Berni ja Viini ülikoolide etoloogide ning veterinaaride uuringud kinnitavad, et merisead, küülikud ja teised pisilemmikud on ülimalt sotsiaalsed olendid, kelle hoidmine ilma liigikaaslaseta tekitab neile püsivat füsioloogilist stressi ning lühendab oluliselt nende eluiga.
07.09.2026
Hirmuvaba loomaarstivisiit: kuidas säästa lemmikut kliinikustressist?
Loom24

Hirmuvaba loomaarstivisiit: kuidas säästa lemmikut kliinikustressist?

Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide veterinaarkäitumise teadlaste uuringud näitavad, et ligi 80 protsenti koertest ja kassidest kogevad loomaarsti juures tugevat hirmu ning ärevust, mis ei mõjuta pelgalt looma enesetunnet, vaid võib otseselt kajastuda ka analüüside tulemustes.
04.09.2026