Vaktsineerimine – vundament, mida ei tasu edasi lükata
Vaktsineerimine on kõige tõhusam viis kaitsta kassi haiguste eest, mille ravi on kas keeruline, kulukas või lausa võimatu. Rahvusvahelise väikeloomaarstide organisatsiooni WSAVA juhiste järgi jagunevad vaktsiinid põhivaktsiinideks, mida soovitatakse kõigile kassidele, ja mittepõhivaktsiinideks, mille vajadus sõltub looma eluviisist. Kassi põhivaktsiinid kaitsevad kolme haiguse eest: kassi panleukopeenia (nakkav enteriit), kassi herpesviirus ja kalitsiviirus. Kaks viimast on peamised nn kassinohu tekitajad. Neid kolme katab tavaliselt üks kombineeritud süst.
Kassipoja vaktsineerimist alustatakse enamasti kaheksandal elunädalal. Kuna emalt saadud antikehad võivad vaktsiini toimet segada, tehakse pojale kolm süsti umbes kolme- kuni neljanädalase vahega, kusjuures viimane süst antakse alles pärast kuueteistkümnendat elunädalat. Aasta pärast tehakse kordusvaktsineerimine ja seejärel piisab põhivaktsiinide puhul enamasti kordusest iga kolme aasta tagant. WSAVA rõhutab, et vaktsiine ei tohiks manustada sagedamini kui vajalik, sest põhivaktsiini kaitse kestab tänapäeva teadmiste järgi aastaid.
Marutaudivaktsiin on Eestis eraldi ja seaduse järgi kohustuslik. Marutaudi tõrje eeskirja kohaselt tuleb kass esimest korda vaktsineerida kolme kuni nelja kuu vanuselt ning edaspidi vähemalt iga 24 kuu tagant, olenevalt vaktsiini tootja juhistest. Nagu selgitab Veterinaar- ja Toiduamet, katab riik volitatud loomaarsti juures marutaudivaktsiini ja süstimise kulu. Kohustus kehtib ka tubasele kassile, sest marutaudi võib koju tuua näiteks eksinud nahkhiir.
Parasiiditõrje: ussid, kirbud ja puugid
Isegi rangelt tubane kass ei ela steriilses maailmas. Ümarusse mune võib tuua koju kingataldadel, kirpe võib majja tuua teine loom ja seesmised parasiidid ei anna sageli endast pikka aega märku. Seepärast kuulub regulaarne ussitõrje iga kassi hooldusesse, ehkki sagedus sõltub eluviisist: vabalt õues käiv jahiline kass vajab tõrjet oluliselt sagedamini kui puhtalt tubane loom. Täpse sageduse ja sobiva preparaadi kohta tasub nõu pidada loomaarstiga, sest see sõltub kassi vanusest, tervisest ja riskidest. Kassipojad ussitatakse tavaliselt juba väga noorelt ja tihedamalt kui täiskasvanud loomad. Väliskirbud ja puugid on hooajaline mure, mille vastu on olemas nii kaelustena, tilgutina kui ka tabletina manustatavad vahendid.
Toitmine ja miks tauriin on eluliselt tähtis
Kass ei ole väike koer ega inimene, vaid kohustuslik lihasööja. Tema ainevahetus on kohastunud loomse valgu lagundamiseks ja mõne toitaine puhul sõltub kass täielikult toidust. Kõige ilmekam näide on tauriin – asendamatu aminohape, mida kassi organism ise piisavas koguses toota ei suuda. Tauriin on vajalik nägemise, südametöö, seedimise ja paljunemise jaoks. Kui toidus on tauriini krooniliselt vähe, võib tagajärjeks olla võrkkesta kärbumine ja pöördumatu pimedus ning südamelihase haigus, laienenud kardiomüopaatia. Just seepärast tuleb kassi toita spetsiaalselt kassidele mõeldud täisväärtusliku toiduga, mitte koeratoidu ega inimese toidulaua jääkidega. Kvaliteetne kommertskassitoit on tauriini ja teiste vajalike toitainetega tasakaalustatud.
Vett peab kassil olema alati saadaval. Paljud kassid joovad loomu poolest vähe, mistõttu on märgtoidul oluline roll vedelikutasakaalu ja kuseteede tervise hoidmisel.
Ülekaal – kõige levinum toitumisprobleem
Ehkki priske kass võib tunduda armas, on ülekaal veterinaaride hinnangul kasside kõige sagedasem toitumisega seotud terviseprobleem. Liigsed kilod ei ole kosmeetiline küsimus: rasvunud kassil on suurem risk haigestuda suhkurtõppe, liigesehaigustesse, südamehaigustesse ja kuseteede häiretesse. Eriti puudutab see tubast kassi, kelle liikumine on piiratud ja kes kulutab päevas vähe energiat.
Kaalu hoidmisel aitab annuste kontrollimine, liigse näksimise vältimine ja liikumise soodustamine. Söögikorra saab muuta ka tegevuseks, kasutades nuputamismänguasju või puistates toidu laiali, nii et kass peab selle nimel pisut pingutama. Tubasele kassile soovitatakse pakkuda ronimis- ja turnimisvõimalusi ning temaga iga päev vähemalt viisteist minutit mängida. Nii saab kass nii füüsilist koormust kui ka vaimset stimulatsiooni, mis vähendab igavusest tulenevat liigsöömist ja stressi.
Kastreerimine ja steriliseerimine
Kassi kastreerimine (isastel) ja steriliseerimine (emastel) ei ole ainult pesakondade ärahoidmiseks. Emase kassi innaaeg kordub valgemal aastaajal iga kahe kuni kolme nädala tagant ja kass võib poegi tuua mitu korda aastas, mistõttu soovimatute pesakondade oht on suur. Lisaks vähendab õigeaegne operatsioon mitmete tervise- ja käitumisprobleemide riski ning muudab looma tavaliselt rahulikumaks ja koduseks. Eesti loomaarstid soovitavad tänapäeval kassi steriliseerida või kastreerida sageli juba nelja kuu vanuselt, kuigi traditsiooniliselt on operatsiooni tehtud alates kuuendast elukuust. Väga varajast, alla nelja kuu vanuselt tehtavat operatsiooni siiski üldjuhul ei soovitata. Sobiva aja üle otsustamisel tasub konkreetse looma puhul pidada nõu loomaarstiga.
Millal loomaarsti poole pöörduda
Kuna kass varjab haigust, tuleb omanikul õppida märkama peeneid muutusi. Loomaarsti poole tasub pöörduda, kui kass sööb või joob märgatavalt vähem või rohkem kui tavaliselt, kaotab kaalu, muutub loiuks või tõmbub tagasi, lakkab ennast pesemast või hakkab ennast liigselt pesema, oksendab või kannatab kõhulahtisuse käes, hingab raskelt, käib liivakastis harjumatult tihti või vähe, või väldib hüppamist ja liikumist. Ka suust tulev halb lõhn ja söömisraskused võivad viidata hambaprobleemidele, mis on kassidel sagedased ja valusad. Ükski neist märkidest ei tähenda automaatselt tõsist haigust, kuid varajane pöördumine annab parima võimaluse probleem kiiresti ja soodsalt lahendada.
Kokkuvõte
Kassi tervis seisab mõnel lihtsal, kuid järjekindlal alustalal: õigeaegsel vaktsineerimisel, regulaarsel parasiiditõrjel, täisväärtuslikul kassitoidul, terve kaalu hoidmisel, õigeaegsel kastreerimisel või steriliseerimisel ning omaniku tähelepanul. Iseseisev loom vajab hoolivat partnerit, kes märkab, kui midagi on teisiti. Konkreetsete otsuste – vaktsiinigraafiku, ussitõrje sageduse või operatsiooni aja – puhul on kõige usaldusväärsem nõuandja alati kassi tundev loomaarst.
