REM-unefaas ja elamuste taasesitamine ajus
Ajuaktiivsuse uuringud näitavad, et imetajate unetsükkel sarnaneb märkimisväärselt inimese omaga. Lemmikloomad läbivad samamoodi sügava une faase ning jõuavad niinimetatud REM-unefaasi (Rapid Eye Movement), kus silmamunad kiiresti liiguvad ja ajuaktiivsus tõuseb tasemele, mis on peaaegu võrdne ärkvelolekuga.
Ameerika Ühendriikide Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) neuroteadlased uurisid loomade aju reaktsioone ning avastasid, et uneseisundis aktiveeruvad ajus täpselt samad struktuurid, mis päeval tegutsedes. Kui näiteks rott jooksis päeva jooksul labürindis, taasesitas tema peaaju mäluühendus unefaasis täpselt sama struktuuriga elektrilisi signaale. Teadlaste sõnul viitab see sellele, et loomad ei näe unenägudes mitte ebamääraseid kujundeid, vaid elavad uuesti läbi päeva jooksul kogetut.
Miks loomad unes ei jookse?
Kui lemmiklooma aju on REM-unefaasis sama aktiivne kui jooksu ajal, tõstatub küsimus, miks nad voodist üles ei tõuse ja ringi liikuma ei hakka. Selle eest vastutab ajutüves asuv struktuur nimega pons ehk sild, mis lülitab unenägude nägemise ajaks looma lihastoonuse välja.
Kui teadlased vaigistasid katseliselt selle mehhanismi, hakkasid magavad loomad käituma vastavalt oma unenägudele. Kassid tõusid magades püsti, hakkasid nähtamatuid hiiri jälitama ja õhku käpaga lööma, ehkki nende aju oli sügavas unefaasis. Koerad hakkasid unes sooritama tüüpilisi jahi- ja mänguliigutusi. See tõestab, et lemmikloomad näevad unenägudes just oma liigiomaseid tegevusi: koerad jooksevad pallile järele või suhtlevad peremehega ning kassid hiilivad saagi kannul.
Kas unenägude nägemine on tervisele vajalik?
Teadlased rõhutavad, et unenägude nägemine on lemmiklooma vaimse tervise ja mälu jaoks kriitilise tähtsusega. Une kestel sümptomaatiliselt toimuv info töötlemine aitab loomadel kinnistada päeval õpitud käske, kohaneda uute keskkondadega ning maandada stressi.
Kui märkate oma lemmikut unes tõmblemas või häält tegemas, ei tasu teda kindlasti järsult äratada. Järsk REM-unefaasist äratamine võib looma kohutada, tekitada hetkelise segadustunde ning viia kaitsepositsiooni võtmiseni. Parim, mida omanik saab teha, on lasta lemmikul rahulikult oma unenäod lõpuni näha.
Autorist
Artikkel on refereeritud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) neurobioloogide (professor Matthew Wilson jt) ning loomakäitumise teadlaste läbiviidud uuringute põhjal.
