Mis on EKL ja FCI ning mida need tähendavad?
FCI (Fédération Cynologique Internationale) on ülemaailmne organisatsioon, mis ühendab enam kui 90 riigi riiklikke koerakasvatajate liite. FCI kehtestab ühtsed rahvusvahelised tõustandardid, reguleerib näituste ning töökatsete reegleid ja tagab tõutunnistuste vastastikuse tunnustamise üle kogu maailma.
EKL ehk Eesti Kennelliit on ainus Eesti organisatsioon, mis kuulub ametlikult FCI koosseisu. EKL koordineerib Eestis tõukoerakasvatust, pidamist ja koolitust ning peab ametlikku Eesti tõuregistrit. Samaväärsed FCI liikmesorganisatsioonid Baltikumis on Lätis LKF (Latvijas Kinoloģiskā Federācija) ning Leedus LKD (Lietuvos Kinologų Draugija). Nende kolme organisatsiooni väljastatud tõupaberid on Baltikumis ning üle maailma tunnustatud.
Tingimused EKL/FCI tõutunnistuse saamiseks
EKL-i tõutunnistuse saamine eeldab kasvatajalt pikaajaliselt ja rangelt mitmete nõuete täitmist. Kutsikatele ametlike tõudokumentide taotlemiseks peavad mõlemad vanemad omama FCI tunnustusega tõutunnistust ning emakoerale peab registreeritud olema kasvandiku nime eesliide ehk kennelnimi.
Sõltuvalt tõust peavad vanemad enne paaritamist läbima kohustuslikud veterinaarsed terviseuuringud, näiteks puusa- ja küünarliigeste uuringud või geenitestid, et välistada pärilike haiguste edasikandumist. Samuti peavad koera vanemad olema ametlikul näitusel saanud nõutava hindega tunnustuse või läbinud vastavad tõukatsed, mis kinnitavad nende vastavust tõustandardile. Kasvataja esitab EKL-ile nõuetekohase paaritusakti ning pesakonna registreerimisavalduse. Kõik kutsikad peavad enne loovutamist olema mikrokiibitud, vaktsineeritud ja läbinud loomaarsti kontrolli.
Alternatiivsed tõupaberid ja organisatsioonid
Lisaks FCI süsteemile tegutseb maailmas ning ka Baltikumis alternatiivseid ühinguid, millest tuntuimad on ICU (International Canine Union) ja IKU (International Kennel Union). Nende organisatsioonide väljastatud tõudokumendid kehtivad ainult sama ühingu sees ning neid ei tunnustata EKL-i ega FCI süsteemis.
Ebaeetiline kasvataja võib väita, et EKL-i tõutunnistuse hankimine tõstab märgatavalt kutsika hinda või et paberite kättesaamine võtab kuid aega ja sellest tingituna saadetakse need hiljem järele. Tegelikkuses maksab EKL-i tõutunnistuse väljastamine kasvatajale vaid ligikaudu 20–40 eurot kutsika kohta ning nõuetekohaselt esitatud dokumendid vormistatakse kiiresti. Paberite puudumise või alternatiivsete dokumentide (nt ICU) tegelik põhjus peitub peaaegu alati selles, et koera vanemad ei ole läbinud kohustuslikke terviseuuringuid, neil puuduvad näitusehinded või nad ei vasta tõustandardile.
Alternatiivsete paberitega koeraga ei saa osaleda EKL-i või FCI korraldatud ametlikel näitustel, võistlustel ega töökatsetel. Samuti ei saa sellist koera kasutada EKL-i ametlikus tõuaretuses. Alternatiivsetes liitudes võivad tõuaretuse nõuded ning tervisekontrollid olla oluliselt leebemad, mistõttu ei anna need ostjale samaväärset garantiid esivanemate tervisliku tausta kohta.
Millele kutsika ostmisel tähelepanu pöörata?
Tõupuhta koera soetamisel tuleb kasvatajalt alati vanemate EKL-i või FCI registreerimisnumbreid küsida ning tutvuda terviseuuringute tulemustega ametlikus EKL-i registris. Eestis väljastatav EKL-i tõutunnistus sisaldab alati EKL-i ja FCI sümboolikat, koera registreerimisnumbrit, mikrokiibi numbrit ning vähemalt kolme põlvkonna esivanemate andmeid. Ostjas peaks alati kahtlust äratama see, kui kasvataja väidab, et EKL-i tõutunnistus seisab aeglase menetlemise taga ning pakub tunnistuse tagantjärgi saata.
Allikatest
Ametlikud andmed ja tõuaretuse nõuded pärinevad Eesti Kennelliidu tõuregistrist ja põhimäärusest. Rahvusvahelised tõustandardid ning reeglistik tuginevad FCI materjalidele. Läti ja Leedu tõutunnistuste tunnustamise aluseks on LKF ning LKD ametlikud tegevusjuhised.
