Stressirohke teekond ja teadmata päritolu
Loomapoodide lettidele jõudvad pisiloomad pärinevad sageli suurtest kasvandustest või vahendajatelt, millest tingituna jääb uuele omanikule teadmata looma täpne päritolu, vanus, võimalik sugulusaretuse aste ja väga noorte isendite puhul isegi sugu. Pikk transport kasvataja juurest vaheladudesse ja sealt edasi kaubanduskeskusesse tekitab noortele loomadele tugevat füüsilist ja vaimset stressi. Kuna saakloomade, nagu küülikud ja merisead on, immuunsüsteem on stressi osas väga tundlik, võib ainuüksi transport loomale terviseprobleeme põhjustada.
Samuti napib poetingimustes aega ja teadmisi loomadega päriselt tegelemiseks. Kui vastutustundlik kasvataja harjutab poegi juba varakult inimese rahuliku puudutuse ja häälega, siis müügisaalis puutub loom peamiselt kokku möödujate pilkude, klaasile koputamise ja äkilise tõstmisega. See muudab looma pelglikuks ning raskendab uues kodus usaldusliku suhte loomist.
Piiratud ruum ja kaubanduskeskuse keskkond
Müügisaali pind seab loomade pidamistingimustele karmid piirangud, mistõttu jäävad nende liigiomased liikumisvajadused poes enamasti rahuldamata. Näiteks küülikud vajavad liikumisruumi jooksmiseks ja hüppamiseks; hamstrid sügavat aluspanu urgude kaevamiseks ja suurt jooksuratast, kuid kaubanduskeskuse müügiboksidesse ei saa selliseid tingimusi luua. Lisaks on poekeskkond loomult lärmakas, ere ja rahvarohke, mis eriti kurnab öise ja hämaras tegutseva eluviisiga loomi.
Piiratud ruumi ja tiheda boksikaaslaste vahetuse tõttu võib juhtuda, et erisoolised noorloomad jäävad õigel ajal eraldamata ning uus omanik viib enese teadmata koju juba tiine emase. Samuti soodustab müügisaalis silma hakkav loom impulsiivseid oste, mille puhul jääb eeltöö looma vajaduste, eluea ja veterinaarkulude kohta tegemata.
Iga ost avab koha järgmisele
Loomapoest lemmiku võtmisega tuleb kaaluda ka eetilisi küsimusi. Kuigi mööduja võib mõelda, et koju viimisega päästab ta konkreetse looma kehvadest tingimustest, toimib kaubandus nõudluse ja pakkumise järgi. Iga müüdud loom vabastab poes koha järgmisele isendile ning annab poeketile signaali uue looma tellimiseks, hoides elus süsteemi, kus elusolendit käsitletakse tavalise kaubaartiklina.
Samal ajal ootavad loomakaitseorganisatsioonide hoiukodudes ja varjupaikades uut kodu paljud hüljatud loomad, kes satuvad sinna tihtipeale just esialgse vaimustuse kadumise tõttu. Kui loomapoes elav näriline tekitab lemmiklooma võtmise vastu huvi, tasub esmalt end liigi vajaduste ja eripäradega kurssi viia, enda võimalused ja piirangud läbi mõelda ning siis tutvuda eetiliste kasvatajate, varjupaikade ning hoiukodude loomadega. Inimesed, kes liigiga igapäevaselt tegelevad, oskavad rääkida ka looma tervisest, iseloomust ning on vajadusel tulevikus abiks.
Otsusta vastutustundlikult
Kuigi poest looma võtmisega seotud tervise- ja heaoluriskid on tõsised, ei saa väita, et loomapoest saab alati ühel või teisel moel probleemse looma. Müügikohtade pidamistingimused, töötajate teadlikkus ja loomade päritolu võivad poodide lõikes märgatavalt erineda ning paljud inimesed leiavad ka poest endale terve ja toreda väikese sõbra. Sellegipoolest tasub enne ostmist läbi mõelda nii see, et iga loom on aastatepikkune vastutus, kui ka tõsiasi, et iga poest ostetud loom teeb järgmise toomiseks ruumi.
Allikad
Artikkel on kirjutatud loomade heaolu ja käitumisbioloogia põhimõtete ning Eesti loomakaitseorganisatsioonide ning veterinaararstide pisiloomade pidamise ja vastutustundliku loomavõtu soovituste põhjal.
















