Mis seaduses muutub?
Ühe muudatusena keelab uus seadus koerte püsiva ketis pidamise, et tagada lemmikutele liigiomane liikumisvabadus ning säästa neid pikaajalisest ketis viibimisest tingitud füüsilistest ja psüühilistest probleemidest. Samal ajal koondatakse varem eri andmebaaside vahele jaotunud lemmikloomade andmed ühtsesse riiklikusse registrisse.
Lemmikloomaomaniku jaoks tähendab see ühekordset kulu loomakliinikus looma nõuetekohase mikrokiipimise ja esmase registrisse kandmise eest, kui seda pole juba tehtud. Andmete hilisem kontrollimine, omaniku kontaktide uuendamine ning looma kadumisest teavitamine on riiklikus registris tasuta. Ühtne register teeb kadunud lemmiku leidmisel tema kojujõudmise oluliselt kiiremaks ning võimaldab järelevalveasutustel kohustuslike vaktsineerimisnõuete täitmist paremini jälgida.
Lisaks karmistatakse nõudeid looma eutaneerimisele, mis on edaspidi lubatud üksnes juhul, kui looma ellujäämine põhjustaks talle kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis on muutunud võimatuks. Otsuse langetamisel on kandev roll veterinaararstil. Seadusega täpsustatakse ka loomade hoiupaikade tegevuse aluseid, sätestades, et individuaalset hoiukodu pakkuvad eraisikud ei vaja eraldi tegevusluba juhul, kui nad tegutsevad ametliku tegevusloaga varjupaiga või loomapäästeorganisatsiooniga sõlmitud lepingu alusel. Samuti on edaspidi seaduses sätestatud zoofiilia ning seda kujutava materjali tootmise ja levitamise keeld koos ajakohastatud karistusmääradega.
Seadusemuudatused toovad kaasa head, aga raskendavad ka paljude organisatsioonide tegevuse jätkumist
Kuigi enamik seaduse eesmärke leidsid ühiskonnas poolehoidu, tõi eelnõu menetlemine kaasa ka valukohtadele tähelepanu juhtimist. Pärast Riigikogus seaduse vastuvõtmist pöördus ligi nelikümmend loomakaitseorganisatsiooni ja vabatahtlike hoiukodude võrgustikku presidendi poole palvega jätta seadus välja kuulutamata.
Ühendused kartsid, et uued nõuded ja tegevuslubadega seotud tingimused – näiteks tekib igale MTÜ-le kohustus määrata konkreetne veterinaararst, kes peab tagama haiguste ennetamise ja tõrjemeetmete rakendamise – võivad väiksematele vabatahtlikkusel põhinevatele organisatsioonidele üle jõu käia. Loomapäästjate hinnangul võivad liiga karmid ettekirjutused pärssida abivajavate loomade ajutistesse hoiukodudesse suunamist, mis tõstaks veelgi kohtade nappuses vaevlevate suuremate varjupaikade koormust.
President kuulutas seaduse välja
President Ülle Madise kuulutas päästeorganisatsioonide palvetest hoolimata seaduse välja, põhjendades otsust sellega, et seaduse saab välja kuulutamata jätta üksnes siis, kui see on põhiseadusega vastuolus. Vastuolu antud juhul ei aga tuvastatud. Kuna seadus sisaldab loomade heaolu parandamiseks mitmeid olulisi ja oodatud edasiminekuid, polnud seaduse veto rakendamine põhjendatud.
Loomapäästeorganisatsioonid võivad õiguskantsleri poole pöörduda
Selleks, et loomakaitseühingute mured ei jääks tähelepanuta, palus riigipea õiguskantsleril vaidlusaluseid üksikküsimusi ja uute reeglite rakendamist tähelepanelikult jälgima asuda. Ühtlasi palus president nendel ühingutel, kes tunnevad, et uued nõuded sunnivad neid loomade abistamisest loobuma, kirjutada otse õiguskantslerile ja selgitada üksikasjalikult, miks selline tagajärg saabuda võib. Selline lahendus võimaldab vajadusel üksnes konkreetseid norme vaidlustada. Nii saavad loomadele vajalikud muudatused seadusena kohe jõustuda ning problemaatiliseks osutuvaid punkte on hiljem võimalik eraldi parandada.
Allikatest
Artikkel toetub Vabariigi Presidendi Kantselei teadaannetele, Riigikogus vastu võetud loomakaitseseadusele ja veterinaarseadusele ning Eesti loomakaitseühingute avalikele pöördumistele.
