Kuidas ebamugavus ja valu aju mõjutavad?
Inimlikult võib tunduda, et ühekordne või korduv ebamugavustunne krundi piirini jõudmisel õpetab koerale kiiresti selgeks, kuhu tohib minna ja kuhu mitte. Professor Daniel Millsi juhitud käitumisuuringud näitavad aga, et koera aju ei seosta valusähvatust või helisignaali aia piirjoonest väljumisega.
Kui koer saab elektrilöögi või tugeva ehmatuse hetkel, mil ta vaatab näiteks krundist mööduvat inimest, teist koera või jalgratturit, võib looma närvisüsteem ühendada valuaistingu möödujaga. See tähendab, et piirde vältimise asemel tekib koeral ajapikku sihtmärgistatud hirm või agressioon tänaval liikujate suhtes. Koer hakkab möödujate peale haukuma, sest tema aju üritab eemal hoida objekti, mida peab valuaistingu tekitajaks.
Läbimurde efekt ja krundilt väljajäämine
Teine tõsine murekoht, millele veterinaarid ja loomakäitumise spetsialistid tähelepanu juhtivad, on niinimetatud läbimurde efekt. Kui koeral on piisavalt tugeb sisemine motivatsioon krundilt lahkuda, tormab ta kergest ebamugavusest hoolimata piirdest läbi. Sellise tugeva stiimuli võib tekitada näiteks emane koer jooksuajal, aia taga liikuv metsloom või isegi mänguasjale järele jooksmine.
Kuna piiresüsteem sähvatab ka piirialale lähenedes, ei julge koer hiljem enam krundile tagasi tulla. Ta teab, et kodule lähemale jõudmisega kaasneb uuesti tugev ebamugavustunne. Nii jääb loom krundist väljapoole hulkuma, mis tekitab täiendavat stressi ning ohtlikke olukordi.
Tänapäevased lahendused ja õppimise loogika
Viimastel aastatel on turule tulnud asukohasignaali põhjal töötavad seadmed, mis kasutavad valusähvatuste asemel astmelisi helisignaale või kerget vibratsiooni. Kuigi sellised lahendused on füüsiliselt ohutud, rõhutavad käitumisteadlased, et ükski tehnoloogiline vahend ei õpeta koerale õiget käitumist.
Ilma eelneva treeninguta tekitab ebamäärane signaal või vibratsioon loomas segadust. Koer võib küll mõista, et midagi toimub, kuid ta ei tea, milline käitumine toob kaasa signaali lakkamise. Seetõttu vajab iga piirete süsteem paralleelselt selget õpetamist ja premeerimist, et koer mõistaks, kuhu ta liikuma peab ning mida temalt oodatakse.
Turvaline alternatiiv ehk positiivne kinnistamine
Uuringute kohaselt on kõige kergem ja koera vaimset tervist säästvam lahendus visuaalsete tähiste kasutamine koos positiivse kinnistamisega, mida toetab vajadusel füüsiline aed.
Selle lähenemise puhul märgistatakse krundil lubatud ala piirid selgete visuaalsete märkidega. Koerale õpetatakse, et nende tähiste lähedale jõudmisel ja omaniku poole tagasi pöördumisel saab ta alati premeeritud. Selliselt üles ehitatud õpe loob loomale soovitud käitumismustri ilma hirmu ja valuta ning tagab, et koer tunneb end oma koduaias turvaliselt.
Allikatest
Artikkel toetub Suurbritannia Lincolni Ülikooli (University of Lincoln) loomade käitumisbioloogia ja veterinaarmeditsiini uurimisrühma avaldatud teadustöödele.
