Säbruline Giidi vajab kannatlikku meelt ja pere, kes annaks aega kohanemisel Täna siis on kord rääkida meie Giidist. Esmane kohtume oli meil temaga üsna külm. Saime teate Sõmerpalust, et on leitud emakass poegadega. Alustasime vaikselt püügiga. Esmalt saime tänu headele inimestele kätte pojad. Kaval emakass sai siiski ka tänu kannatlikule meelele kinni püütud ja varjupaika toimetatud. Pojad olid juba suured, veidi tõredad ja pahas tujus, kuid mitte midagi sellist, mida me näinud ei oleks. Ema Giidi aga ei tahtnud meist midagi kuulda. Jorises ja turtsus ning puges peitu. On ennemgi olnud ju sellised porisejaid, kellest koorub hiljem selline hellik, et ise ka ei usuks, et selline umbusklik tikker oli. Tegelikult oli Giidil oma põhjus, miks ta end kaitses ja meist eemale hoidis. 3 nädalat peale saabumist olid tal pesas pojad. Ta on saanud vajalikud parasiitide tõrjed, on vaktsineeritud, kiibistatud ja steriliseeritud.