Kevad on alanud ja tõusmas on taas käpaliste arv, kes meie varjupaika jõuavad. Kassidele on raske kiirelt kodu leida ja väga paljud nurrumootorid jäävad pikaks ajaks meie juurde varjupaika. Liivakastides kasutame me puidupelletit, mis meeldib kassidele ja on ka looduslik. Uitas ta ringi ja otsis süüa, sest keegi temast ei hoolinud. Tundus, et ta on eksinud oma kodust väga kaugele. Vaikne ja tasane vurruline jõudis lõpuks ühe inimese õuele, kelle südamesse ta puges. Kuna leidja ei saanud teda endale võtta, siis teavitati kohalikku omavalitsust ning saadi nõusolek käpalise varjupaika toomiseks. Külas, kuhu ta end sisse oli seadnud, seal keegi teda ei tundnud ja omaks ei tunnistanud. Karvastik oli küll tuhm ja kohati oli näha karvutuid laike. Nagu enamus koduta või pikalt ringi rännanud kassidel, siis temagi kõrvades elutses kõrvasügelislest. Ta on saanud vajalikud parasiitide tõrjed, on vaktsineeritud, kiibistatud ja steriliseeritud.