Memmekas Vasku-Täpi palub teie toetust! Vasku-Täpi lugu algas meie jaoks eelmise aasta novembrist, kui ta ühe hea inimese ukse taha tuli ja arglikult nende akende poole piilus. Kui ta märkas inimese liikumist, siis hüppas ukse peale ja piilus vargsi aknast sisse. Inimestel hakkas kassikesest hale ja nad lasid ta tuppa sooja. Kuna kassil oli ka kõht tühi, siis pakuti külakosti. Nii ta saigi hea pererahvaga tuttavaks. Algselt veidi arglik ja end puudutada ei lubanud, kuid väljendas enda tänu vigureid tehes – viskas selili ja veeretas end, kuni jäi käpad ülespoole pikutama. Tegelikult märkas pere seda käpalist juba suvel, kuid siis veel majast eemal. Nad arvasid, et kassil on oma kodu olemas ja siis veel ei muretsenud. Nad helistasid kõikidele teada-olevatele naabritele. Teda oldi nähtud sealkandis liikumas, kuid keegi teda omaks ei tunnistanud.